Tõestamaks, et hingekosutav rohelus ja kaasaegne autotööstus võivad käia käsikäes, palusid OÜ Hansaplant ja AS Silberauto auto- ja aiandusajakirjanikke koos elektriautot proovima just kevadiselt värskesse aianduskeskusse. 18. mai päikesepaistelisel hommikul antigi ühekorraga ülevaade nii uuendusliku elektriauto olemusest kui põnevaid teadmisi Jaapani aiakunstist. 

Mitsubishi müügidirektor Üllar Borni sõnavõtust said osalejad kinnitust, et Mitsubishi elektriauto i-MiEVon end tõestanud ka Eesti teedel – tippkiiruseks on isikliku kogemusega kätte saadud 135 km/h ning ka “särtsu” jagub sõidukil igapäevaste asjatoimetuste tegemiseks piisavalt. Öise laadimisega koduses vooluvõrgus on tagatud päevane sõidunorm ca 100 kilomeetrit, mis teeb elektriauto “kütusekuluks” ca 25 kroonise elektriarve öise põhilaadimise eest. Hetkel ei ole Eestis veel kahjuks infrastruktuuri, mis toetaks auto kiirlaadimist – 80% akutäitmist vaid 20 minutiga. Samuti takistab Eesti teedel maksimaalse, 160 kilomeetrise läbisõidu saavutamist ka kohustuslike päevasõidutulede nõue. Kahjuks on Eesti puhul veel tulevikumuusikaks Jaapanis juba toimiv keskkonnasäästlike sõidukite toetusprogramm - elektrisõiduki kõrgem müügihind kompenseeritakse riiklike ja omavalitsuslike toetustega, et ka tavatarbijatele uus tehnoloogia kättesaadavaks muuta. Kokkuvõtvalt saab aga kindlalt väita – Mitsubishi uus elektriauto on ennast vaid heast küljest näidanud – seda nii hea kiirenduse, pilkupüüdva disaini kui ka üllatavalt hea mahutavuse tõttu.

Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar tegi põneva ettekande Jaapani “aiandustehnoloogia” poolelt. Kirjeldati, kuidas Bonzaikultuuri Jaapanis viljeletakse, kuidas puude “bonzaistamist” koduste Eesti taimede peal proovida ning mil moel vahet teha kallite ja vähemväärtuslikemate taimede vahel. Samuti sai selgemaks, mis on põhijooned Jaapani aiakujunduses ning et tõeline, mugandamata Jaapani aiandusstiil nõuab tõsist pühendumust ja aastatepikkust kannatlikku aednikumeelt.

Ajakirjanike proovisõidukommentaarid uuele elektriautole rõhutasid enamasti sõiduki mahutavust ja ülivaikset tööd. Tekkis lausa küsimus, et kas vaid rataste hõõrdumishäälega lähenedes uus auto jalakäijatele märkamatuks ei jää? Autoajakirjanike teadmistepagasis oli ka sellele küsimusele lahendus olemas - tulevikuautoga sõitma minnes saab võib olla oma sõidukile ise hääle valida – näiteks V12-mootorinurrumise või rahustava loodushääle.